Karin Kaup: Haiti katastroofist

Läänepoolkera vaeseim riik Haiti on üks halvimaid kohti, kus maavärin saab juhtuda. Juba enne maavärinat oli Haiti elanike olukord vilets, kuid 12. jaanuaril kell 16.53 raputas riiki 7-palline maavärin ja maailm muutus. Valitsuse hinnangul on hukkunute arv 20. jaanuari seisuga 75 000 inimest, 200 000 on vigastatud ja miljon inimest muutunud sisepõgenikeks. Katastroof on mõjutanud kolmandikku riigi 9 miljonist elanikust.

Pealinna Port-au-Prince’i tänavatel kuhjusid päevi hukkunute laibad, keda kuskile panna ei olnud. Kuni hakati kaevama ühishaudu ja inimesi tuvastamata matma. Emad katsid tänavatel laste silmi. Seitsmendaks päevaks sai valitsuse sõnul maetud 80 000 inimest. Riigis puudub päästeteenistus, 9 miljoni elaniku kohta oli 9000 politseinikut, kellest ellujäänud tegelevad oma isiklike tragöödiatega. Vangla on purunenud, ellujäänud vangid põgenenud. Presidendipalee on rusudes.

Info ja kaardid Haiti maavärina kohta

ÜRO missiooni peakorter Hotel Christopheris on kokku varisenud. Maavärina hetkel oli hoones tööl ligikaudu 100 inimest, ÜRO hukkunute arv on ajaloo suurim. ÜRO Peasekretär teatas 16. jaanuaril ametlikult ÜRO Haiti missiooni juhi Hédi Annabi ja asetäitja Luiz Carlos da Costa surmast. Vee- ja elektrisüsteemid pea täielikult rivist väljas, lennujaama kontrolltorn hävinud, kuid lennujaam töötab. ELi kriisihindamismeeskonna koosseisus töötab lennujaama vastuvõtukeskuses Eesti Päästemeeskonna liige Gert Teder.

Kaks päeva pärast maavärinat ütles ÜRO hädaabikoordinaator John Holmes, et veel on inimesed rusude all elus, mida ei ole, on päästjad. Kaheksandaks päevaks on rahvusvaheliste päästemeeskondade poolt elusalt rusude alt välja toodud 121 inimest, lisaks haitilaste endi poolt päästetud lugematud kannatanud. Ainuke Haitil viibinud eestlane Tarmo Jõeveer päästeti pärast 38-tunnist ootamist ÜRO missiooni betoonblokkide vahelt. Tal oli raadiosaatja. Teistel ei olnud. Mobiilside valdavalt ei toiminud. Kaheksandal otsingupäeval päästeti 22-päevane tita ja neli inimest.

ÜRO hädaabikoordinaatori sõnul otsingud jätkuvad, kuni on lootust. Purustatud piirkondades on 1820 päästjat ja 175 koera. Rahvusvahelise humanitaarpartnerluse raames tegeleb Eesti Päästemeeskonna liige Indrek Juhanson rahvusvahelise koordineerimisstaabi IT- ja sidelahendustega. Staabiga ühineb ka üks Eesti päästja.

Maavärinast pääsenud Port-au-Prince’i inimesed võitlevad täna ellujäämise eest. Olukord on närviline, näljased ja janus inimesed on silmitsi reaalsusega, kui palju nad kaotanud on. Prioriteedid ellujäänute otsimise kõrval on katastroofide esimestel päevadel toit, puhas vesi, veepuhastustabletid ja meditsiiniabi. Linnas on tänavad tulvil inimestest, isetekkinud laagrites elab hinnanguliselt 370 000 hinge, tänavatel põlevad prügihunnikud. Paljude linlaste jaoks tundub surnute otsimisega asi ühel pool olevat. Mehed istuvad kokkuvarisenud hoonete otsas, püüdes varemetest päästa midagigi, mida kasutada saab. Veel töötavate kütusetanklate juures venivad ilmatud järjekorrad, relvastatud valve ja politsei püüavad rahvahulka ohjeldada. Riigis on kütus otsas.

Inimesed muutuvad agressiivsemaks, sest nad vajavad toitu ja vett. See on olelusvõitlus. Isetekkinud laagrites muutuvad tervishoiu- ja sanitaartingimused järjest viletsamaks. Infrastruktuur ja teenused on praktiliselt hävinud, suur osa inimesi magab tänavatel, üle Port-au-Prince’i levib uriinilõhn. Punase Risti hinnangul tuleb sanitaartingimused saada kontrolli alla, et vältida epideemia puhangut. Abiorganisatsioonid viivad inimestele vett pudelites ja tsisternides. Vesi ei ole ainult janu kustutamiseks, võimalus pesta ja hoida hügieeni aitab taastada inimeste väärikuse. ÜRO toiduprogramm jagab kuni 100 000 inimesele päevas toidupakke keetmist mitte vajava ja mitterikneva toiduga (kõrge energiasisaldusega küpsised, õli, kaunvili, sool).

Välihospitalid on tööle asunud, peamisteks protseduurideks on kirurgia ja amputatsioonid. Toidu ja transpordi hinnad tõusevad kiiresti. Marodöörluse intsidendid on praegu väidetavalt kontrolli all. Õhus kasvab pinge. Laagritest on saabunud esimesed naiste ärakasutamise viited. Sularaha ei ole, must turg hakkab tööle. Kellel on raha, sõidavad linnast ära. Dominikaani Vabariigi piiril on väidetavalt pagulaste järjekorrad. Identifitseerida tuleb orvuks jäänud ja kadunud lapsed. Kaks rahvusvahelise humanitaarpartnerluse (IHP) raames lähetatud Eesti logistikut hakkavad tööle välilaagrites.

Esimeseks prioriteediks on päästetööde ja toidu kõrval saamas kirurgilised ja ortopeedilised vajadused, peavari, logistika ja telekommunikatsioon. ÜRO terminoloogias on käibele tulnud väljend corpse management, mis tähendab laipade koristamist ja matmist. Humanitaarabi koordineerib ÜRO humanitaarabi koordinatsioonibüroo OCHA. Koristama tuleb hakata rususid, pakkuda pääsenutele, ka abitöötajatele, psühholoogilist abi. Kohe pärast päästefaasi algab ülesehitusfaas, mis tähendab ka katastroofiohu ennetusmehhanismide võimalikku sisseseadmist ja humanitaarabilt arenguabile ülemineku võimaldamist. ÜRO areguprogramm (UNDP) on palganud ligi 400 haitilast koristama rususid, nädala lõpuks tõuseb see arv 700ni. Viis dollarit päevas.

ÜRO on avaldanud 575 miljoni USD suuruse hädaabipalve, millest kaheksanda päeva lõpuks on laekunud 21%. ÜRO Julgeolekunõukogu võttis vastu otsuse saata saarele täiendavalt 2000 sõjaväelast ja 1500 politseinikku. Haiti humanitaarabiresolutsioon võetakse loodetavasti vastu sel nädalal.

Karin Kaup,
EV Alaline Esindus ÜRO juures

*foto: Gert Teder