Pealinna Port-au-Prince’i tänavatel kuhjusid päevi hukkunute laibad, keda kuskile panna ei olnud. Kuni hakati kaevama ühishaudu ja inimesi tuvastamata matma. Emad katsid tänavatel laste silmi. Seitsmendaks päevaks sai valitsuse sõnul maetud 80 000 inimest. Riigis puudub päästeteenistus, 9 miljoni elaniku kohta oli 9000 politseinikut, kellest ellujäänud tegelevad oma isiklike tragöödiatega. Vangla on purunenud, ellujäänud vangid põgenenud. Presidendipalee on rusudes.

ÜRO missiooni peakorter Hotel Christopheris on kokku varisenud. Maavärina hetkel oli hoones tööl ligikaudu 100 inimest, ÜRO hukkunute arv on ajaloo suurim. ÜRO Peasekretär teatas 16. jaanuaril ametlikult ÜRO Haiti missiooni juhi Hédi Annabi ja asetäitja Luiz Carlos da Costa surmast. Vee- ja elektrisüsteemid pea täielikult rivist väljas, lennujaama kontrolltorn hävinud, kuid lennujaam töötab. ELi kriisihindamismeeskonna koosseisus töötab lennujaama vastuvõtukeskuses Eesti Päästemeeskonna liige Gert Teder.
Kaks päeva pärast maavärinat ütles ÜRO hädaabikoordinaator John Holmes, et veel on inimesed rusude all elus, mida ei ole, on päästjad. Kaheksandaks päevaks on rahvusvaheliste päästemeeskondade poolt elusalt rusude alt välja toodud 121 inimest, lisaks haitilaste endi poolt päästetud lugematud kannatanud. Ainuke Haitil viibinud eestlane Tarmo Jõeveer päästeti pärast 38-tunnist ootamist ÜRO missiooni betoonblokkide vahelt. Tal oli raadiosaatja. Teistel ei olnud. Mobiilside valdavalt ei toiminud. Kaheksandal otsingupäeval päästeti 22-päevane tita ja neli inimest.
ÜRO hädaabikoordinaatori sõnul otsingud jätkuvad, kuni on lootust. Purustatud piirkondades on 1820 päästjat ja 175 koera. Rahvusvahelise humanitaarpartnerluse raames tegeleb Eesti Päästemeeskonna liige Indrek Juhanson rahvusvahelise koordineerimisstaabi IT- ja sidelahendustega. Staabiga ühineb ka üks Eesti päästja.
Maavärinast pääsenud Port-au-Prince’i inimesed võitlevad täna ellujäämise eest. Olukord on närviline, näljased ja janus inimesed on silmitsi reaalsusega, kui palju nad kaotanud on. Prioriteedid ellujäänute otsimise kõrval on katastroofide esimestel päevadel toit, puhas vesi, veepuhastustabletid ja meditsiiniabi. Linnas on tänavad tulvil inimestest, isetekkinud laagrites elab hinnanguliselt 370 000 hinge, tänavatel põlevad prügihunnikud. Paljude linlaste jaoks tundub surnute otsimisega asi ühel pool olevat. Mehed istuvad kokkuvarisenud hoonete otsas, püüdes varemetest päästa midagigi, mida kasutada saab. Veel töötavate kütusetanklate juures venivad ilmatud järjekorrad, relvastatud valve ja politsei püüavad rahvahulka ohjeldada. Riigis on kütus otsas.
Inimesed muutuvad agressiivsemaks, sest nad vajavad toitu ja vett. See on olelusvõitlus. Isetekkinud laagrites muutuvad tervishoiu- ja sanitaartingimused järjest viletsamaks. Infrastruktuur ja teenused on praktiliselt hävinud, suur osa inimesi magab tänavatel, üle Port-au-Prince’i levib uriinilõhn. Punase Risti hinnangul tuleb sanitaartingimused saada kontrolli alla, et vältida epideemia puhangut. Abiorganisatsioonid viivad inimestele vett pudelites ja tsisternides. Vesi ei ole ainult janu kustutamiseks, võimalus pesta ja hoida hügieeni aitab taastada inimeste väärikuse. ÜRO toiduprogramm jagab kuni 100 000 inimesele päevas toidupakke keetmist mitte vajava ja mitterikneva toiduga (kõrge energiasisaldusega küpsised, õli, kaunvili, sool).
Karin Kaup,
EV Alaline Esindus ÜRO juures
*foto: Gert Teder
no shit!? presidendi palee on rusudes?
ReplyDeletelehol on pohhui!
ReplyDeleteaga antsu syda on rusudes!!!