Kui plaanid aastaks maailma kuklapoolele minna

(uuendatud 2. novembril 2011)
Austraalia on piisavalt kauge ja põnev koht, mis meelitab 18 - 30 aastaseid noori töötamisõigusega turismiviisadega rändama. Kui 2009. aastal registreeris end välisministeeriumis ajutiselt Austraalias viibivaks üle 170 eestlase, viibib seal kordades enam noori. Õnneks läheb suuremal osal ränduritest aastane seiklus üsna kenasti. Samas näeme, et konsulaadi, aukonsulite ja konsulaarosakonna poole pöördutakse ikka alles siis, kui suur häda käes. “...oleks ma seda varem teadnud” ajendaski lõpuks üles kirjutama kõiki neid lugematuid pisiasju, millega me konsulaarabi büroos ikka ja jälle Austraalias olevate noorte puhul kokku puutume.

ENNE MINEKUT
Kindlustus. Loomulikult ei eelda keegi, et rännakul olles kohe haigus kimbutama hakkaks. Aga kui häda käes, tuleb leida abi, ehk kohalikku meditsiinisüsteemi tundma õppida. Rohud, arstivisiit, haiglasse sattumine on kindlustamata isikule ebameeldivalt suured väljaminekud. Oluline on meelde tuletada, et kindlustuspoliis võiks katta kogu reisiperioodi, samuti tuleks reisil ettevõetavad tegevused läbi mõelda (tavakindlustus ei kata surfamisel, purjetamisel või kaljuronimisel tekkinud vigastusi). Näiteks võib aastase füüsilise töö lisatingimusega kindlustuspoliis maksta sõltuvalt vanusest, riskiastmest ja kindlustuskattest umbes paar-kolmsada eurot, mis võib esmapilgul tunduda suur summa. Samas on võrdluseks pakkuda eelmise aasta rekordhaiglaarve 35 000 EUR. Parem karta kui kahetseda, sest õnnetus ei hüüa tulles.

Tee omale uus pass vahetult enne Austraaliasse minekut. Kõige sagedamini vajavad Austraalias rändavad noored konsulaarabi passi kadumise või varastamise tõttu. Muideks, pass kipub sageli ka ununema kuskile, kuna ringi reisides tuleb oma asju pidevalt kokku-lahti pakkida. Samas võiks teada, et Eesti passi taotlemine on Austraalias viibides keeruline ettevõtmine, kuna nõuab näpujälgede andmist. Passitaotluse saab sisse anda vaid Eesti peakonsulaadis Sydneys, kus biomeetrilise passi taotlejalt võetakse sõrmejäljed. Passi võib hiljem kätte saada ka aukonsulitelt Perthis või Brisbane'is. Austraalias on vahemaad väga suured ja Sydneysse reisimine võib osutada kulukaks ja aeganõudvaks. Seetõttu on küllalt heaks ettevaatusabinõuks juba enne Eestist ärasõitu omale uus pass teha. Juhul kui pass peaks mingil põhjusel kaotsi minema, on inimesel sellisel puhul õigus veel kahe aasta jooksul uus pass tellida omale posti teel. St aukonsuli juurde tuleb minna vaid korra, et oma uus pass kätte saada.

Uuri ja planeeri. Tänapäeval on vaid sõrmeotste kaugusel piiramatul hulgal informatsiooni - varasemate WH (working holiday) viisa kasutajate info, mitmed noorte töö- ja reisiprogramme vahendavad firmad, reisijuhid, reisiraamatud (nt Austraalia Down Under; Kairi Fimberg ja Ann Hannula) ja interneti põhjatud varamud on kõik sinu päralt. Mida põhjalikumalt sa oma reisiks ette valmistud, seda madalam on tõenäosus, et reisil võiksid teadmatult seadusi rikkuda või hätta jääda. Võimalikke ohuvihjeid leiad ka välisministeeriumi reisiinfo Austraalia rubriigist

Registreeri end välisministeeriumi konsulaarosakonnas. Sinu poolt antud andmeid kasutab välisministeerium vaid juhul, kui võib arvata, et sinu elu või tervis on tõsiselt ohus. Ankeeti täites oleks seega hea anda reaalsed kontaktid (e-mail, telefon), millel saame ühendust võtta ja määra mõni pereliige või sõber, kelle poole saaksime vajadusel Eestis pöörduda, kui peaksid mingil põhjusel abi vajama. 

Tervis ja ravimid. Eestis on mitmeid reisimeditsiini kabinette, kus saad häid soovitusi, kuidas reisil olles terve püsida. Võid samas oma ettevalmistusi alustada visiidiga perearsti juurde. Kui aga kasutad regulaarselt mingeid ravimeid, soovitan varakult ühendust võtta Ravimiametiga, et saada omale luba vajaminevate medikamentide kaasa võtmiseks.

Stardikapital. Inimeste rahalised vajadused on väga erinevad. Kuid see on üsna kindel, et kuni esimese töökoha leidmiseni tuleb nii süüa kui magada. Igati soovitav on vastavalt oma vajadustele kaasa võtta piisavalt rahalisi vahendeid (vähemalt 1-2 kuu kulutuste katteks). Ja miks mitte varustada end korralike ingliskeelsete CV-dega juba enne ärasõitu.

Plaan esimesteks päevadeks-öödeks. Värskelt Austraaliasse kohale jõudes võid olla veidi erutatud või hoopis väsinud ja hajevil ning ei suuda oma ümbrust piisavalt kontrollida. Võid osutuda heaks saagiks pikanäpumeestele. Tee omale plaan, kuhu esimestel päevadel lähed ja mida teed. Kohanemine uute oludega võib võtta veidi aega.

Kodune tagala. Meie büroo saab üsna sageli perekondadelt palveid aidata üles leida Austraalias viibiv Anne, Mari või Peeter. Seetõttu julgen soovitada, enne rännakule minekut võiks oma perekonda ja lähemaid sõpru võimalikest reisiplaanidest teavitada ja ka kokku leppida, kuidas saab sinuga sidet pidada. Igaks juhuks võiks kodustele jätta juba koos kavandatud reisiplaaniga ka oma kindlustuspoliisi ja passi koopia. Kui siis Austraalias peaks lõõmama maastikupõlengud või parasjagu uputab, siis on su perekond Eestis rahulikum.

Asjaajamised Eestis. Vaata enne ärasõitu üle oma kohustused Eestis. Soovitaks isegi volitada mõni oma pereliige, et ta saaks sind vajadusel esindada. Aasta on pikk aeg, mistõttu kõiki ettetulevaid küsimusi ei saa ega oska sa ette näha. Aga nii ei pea sa oma rännuaastat selle pärast katkestama, et Eestisse asjaajamiste pärast naasta.

Krediitkaart. Seda on oluline omada kasvõi väikese limiidiga, näiteks sobib hästi ka oma pereliikme kaardikonto pealt tehtud lisakaart. Paljud lihtsad asjad muutuvad kohe väga keeruliseks, kui krediitkaarti pole ette näidata - piiriületus Austraaliasse ja Uus-Meremaale, auto rentimine, hotellis, motellis, hostelis ööbimine, pangas uue konto avamine jne. Kusjuures ühegi nende toimingute juures ei ole vaja selle kaardiga tegelikult maksta. Üks tähelepanek veel - kui sul on idee Austraalias WH viisa abil töötamisega raha juurde teenida ja lahkuda hiljem rikkana - pole see kahjuks siiani õnnestunud. Tegelikult on palgad Austraalias oluliselt väiksemad kui Skandinaavia riikides ja elamiskulude hinnatase umbes sama. Mõistlik oleks püstitada omale eesmärk, et ma teenin selleks raha, et Austraalias ringi rännata ja uusi kogemusi saada.

SEAL OLLES
Kohapeal töötades ja ringi reisides tuleb tasuda tulumaksu. Tax File Number (TFN) avalduse saad teha kohapealses maksuametis. (Loe lisaks http://www.ato.gov.au) Ära kanna passi koguaeg endaga kaasas, selleks pole enamasti otsest vajadust. Muide, kohalikus autoregistrikeskuses saab teha "proof of age card", mida ka "18+“-kaardiks kutsutakse. See näeb välja nagu juhiluba ja töötab Austraalias siseriiklikult nagu ID-kaart Eestis. Samuti võib abi olla, kui teha passist kohalikus postkontoris kinnitatud koopia. Kui pass ja rahakott koos peaksid ära kaduma, aitab see esialgsest hädast välja näiteks pangast raha välja võtmisel.

Neile, kes unistavad suurtes lainetes ujumisest või surfamisest. Kõik Austraalia rannad ei ole turvalised. Kohapeal tuleks kindlasti jälgida vetelpääste soovitusi. Voolus võib olla vahel nii võimas, et ka kogenum ujuja võib tõsiselt hätta jääda. Õnneks küll päästetakse igal aastal hulgaliselt neid, kes ei teadnud mida tähendavad Austraalia lained. Kahjuks ei lähe kõigil alati nii hästi, eriti kui ujumiseks on valitud kõrvaline ja ebasobiv rand.

Jälle need päikesekaitsevahendid. Päikesepõletus on Austraalia suveperioodil väga kerge tekkima ja teeb põrgulikku valu mitmeid päevi kui mitte nädalaid. Kohalikud alati imestavad, kui hullusti suudavad värskelt saabujad end ära põletada. Õnneks juhtub see enamasti vaid ühe korra, sest edaspidi osatakse oma nahka juba kaitsta.

Taskuvaraste kokkutulek. Ära jäta kunagi oma asju kellelegi hoolde, keda sa ei tunne ega usalda. Kasuta elementaarseid ettevaatusabinõusid, miks mitte varustada oma maine varandus kotilukuga. Kahjuks esineb taskuvargaid nii siin kui ka sealpool maakera. Samas kogu kraami ei tasu ka kogu aeg kaasas kanda – eelkõige naisterahvastel on komme „kõik vajalik“ oma käekotti pista. Kui see kott aga „jalad alla võtab“ on probleeme kuhjaga. Varusta end igaks juhuks koopiatega passist, piletitest, kindlustuspoliisist ja hoia neid ikka originaalidest eraldi.

Pidutsemine ja alkohol. Olles sedapuhku kodust kaugel, võib mõnel inimesel kaduda kontroll ja millegipärast unustatakse sageli, et ka autorooli ei tohiks napsusena istuda. Alkoholijoobes juhtub inimestega rohkem õnnetusi ja sel juhul võib sõlmitud kindluspoliis mitte kehtida (sest pole täidetud peenes kirjas trükitud kindlustustingimusi).

"Ole hea vii mu sõbrale üks pakk" ehk teadmatusest narkootikumide smugeldamine. Tuleks alati meeles pidada, et tasuta reise pole olemas. Kui keegi palub sul kaasa võtta pakk, mille sisu sa ei tea, siis on mõistlik sellest kohe keelduda. Narkootikumide omamine ja smugeldamine on rängalt karistatav. Ja naiivne teadmatus kahjuks karistusest ei päästa.

Austraalias ringi rännates ära unusta oma perekonda eelnevalt kokkulepitult aeg-ajalt teavitada, kus sa parasjagu viibid ja millega tegeled. Lihtne on nii blogimine kui ka e-maili saatmine. Ole palun realistlik ja ära luba oma kodustele, et neile päris iga päev helistad. Oleme ka kokku puutunud murelike vanematega, kes kinnitavad, et laps lubas neile iga päev helistada, aga nüüd on juba 2 päeva vaikus... ja kui soovid juba kokkulepet muuta, anna sellest oma kodustele teada, et nad ei muretseks asjatult.

Kui peaksidki jääma siiski rahaliselt hätta, tasub kõigepealt ühendust võtta oma kodustega. Nad saavad vajadusel Moneygrami või Western Unioni vahendusel sulle raha saata. Muideks raha saabub loetud minutitega.

Jagatud mure on alati poole väiksem mure ja jagatud rõõm mitmekordselt suurem. Võõrsil olles võib ette tulla perioode, kus oled mures või tunned end õnnetuna. Palun räägi sellest kellegagi, keda sa usaldad. Enamasti ei vasta tõele arvamus, et su sõbrad Eestis ei hooliks sinu käekäigust. Samuti ei ole mõistlik, soovist näida ikka tugeva ja iseseisvana, teavitada lähedasi vaid kui hästi sul kõik on, jättes neile rääkimata mida tegelikult mõtled ja tunned. Soovi korral võid helistada Eestisse ka usaldustelefonile +372 655 8088 (töötab Eesti aja järgi iga päev kella 19-07).

Kui sa peaksid hätta jääma, pöördu julgelt peakonsulaadi või aukonsulite poole, või võta ühendust välisministeeriumi konsulaarosakonnaga. Üheskoos peame plaani, kuidas saab sind kõige paremini aidata.

TAGASI KOJU
Võimalusel kasuta lahtise kuupäevaga ehk vahetatavat lennupiletit. Aasta on pikk aeg ja raske on ennustada, kas kõik läheb plaanipäraselt. Kui peaks tekkima vajadus varem koju tagasi pöörduda, on sul võimalik oma lennupiletit paindlikult kasutada. Sageli siiski ostetakse odavaim versioon, st ümbervahetusõiguseta pilet. Sellisel juhul tuleks säilitada oma pangaarvel vähemalt kojusõiduks vajalik piletiraha (kui sa ei ole ema-isaga kokku leppinud, et nad sulle vajadusel piletiraha saadavad).

Veel üks erisoovitus neile kel pass Austraalias kadunud ja kojuteele tuleb asuda ajutise reisidokumendiga. Sama soovitus tegelikult kehtib ka alla 6 kuulise kehtivusaja passiga. Sa ei saa kahjuks valida Aasia odavlennufirmade sooduspakkumisi. Hetkel peaks eelkõige ettevaatlik olema Air Asia (kõik lennud), Tiger Airways (kõik rahvusvahelised lennud) ja Jetstar (osad rahvusvahelised lennud) osas. Nimelt nad küll lendavad samale lennuväljale, kuid sageli mitte samasse terminali. Näiteks nii Singapuris kui Kuala Lumpuris on odavlennufirmade jaoks ehitatud eraldi terminalid, mis asuvad teistest terminalidest kaugel eemal ja kus ei ole tagatud transiidivõimalust. Transiidivõimaluse puudumine aga tähendab, et saabuva lennu reisijad peavad riiki sisenema koos kõigi kaasnevatele nõuetele vastamisega nii dokumentide osas kui ka piisava hulga sularaha või krediitkaardi omamisega. Kui sinu dokumendid ei vasta selle riigi nõudmistele, võib juhtuda et sind keeldutakse pardale lubamast. Piletite eest makstud raha aga läheb kaduma, sest odavlennufirma seda enamasti ei tagasta. Kui vaja kojusõitu ajutise reisidokumendiga korraldada, soovitan pöörduda eelkõige litsentseeritud ja professionaalse reisibüroo poole kas Eestis või Austraalias. Nendelt saab nii abi ja isegi kui midagi peaks valesti minema, kompensatsiooni.

Infot sai tõesti kole palju. Aga see lugu on kui „kaasavõetud vihmavari“ (kui selline lisavidin kotis, tavaliselt millegipärast ju vihma ei saja!). Sama reegel kehtib enamasti ka konsulaarmaailmas - kes ise teadlik, sellega enamasti miskit hullu juhtuda ei saa. Ja kohalike vaatamisväärsuste ja tööpakkumiste otsingutega saad sa juba iseseisvalt tegeleda!

Põnevat Austraalia avastamist soovides,
Liina Viies
konsulaarabi büroo
(uuendatud 2. novembril 2011)