Eesti moelooming Londoni moenädalal

Helen Rits, Londoni saatkonna pressidiplomaat

Veebruarikuine Londoni moenädal on saanud Eesti disaineritele edukaks ettevõtmiseks. Eelmisel aastal võitis Eesti moedisaini väljapanek “FreshEst presents: Ministry of Creative Affairs” peaauhinna ning ka tänavu sai Eesti disainerite loomingut tutvustav näitus „Fashion Now: Estonia“ auhinna parima väljapaneku kategoorias.
 
Foto: Hannah Laycock
Eesti disain väärib maailmas laiemat tutvustamist ja paljudel meie disaineritel ning disainiettevõtetel on suur ekspordipotentsiaal. Seetõttu tuleb leida võimalusi, Eesti disaini ja disainerite tutvustamiseks rahvusvahelisel tasandil. Viimased aastad on kinnitanud, et Londoni moenädal on üritus, kus tasub osaleda ja mis annab meie moeloojatele suurepärase võimaluse oma töid esitleda.

Moest huvitatutele ei pea London Fashion Week’i pikalt tutvustama. Neile, kes natuke moekaugemad, selgituseks, et tegemist on moeaasta ühe tähtsündmusega, kus disainerid ja tuntud brändid esitlevad kriitikute valvsa pilgu all uusi kollektsioone ning moemajad ja sisseostjad loovad kontakte ning otsivad tõusvaid talente. Loomulikult on kogu üritus suure avalikkuse tähelepanu all ja ajakirjanikud ning moeblogijad teevad moenädalast lugematu hulga reportaaže ja glamuurseid fotosid. Moenädalal tuleb olla kohal, kui sooviks on moemaailmas ühel või teisel viisil silma paista ja midagi saavutada.

Foto: Hannah Laycock
Moenädala raames toimub Londonis igal aastal mitmeid kõrvalüritusi. Üks neist on juba kolmandat aastat toimuv International Fashion Showcase (IFS). See on alustavatele disaineritele suunatud üritus, mida korraldab Briti Moenõukogu koos Briti Nõukoguga. IFS korraldatakse moenädalaga samal ajal just seetõttu, et tuua noorte andekate disainerite väljapanekud moeaasta tippsündmust külastavate talendiotsijate, ajakirjanike ja blogijate huviorbiiti. Eesti osaleb IFSil kolmandat korda ja meie jaoks on osavõtt kujunenud väga edukaks.

Eesti moedisaini väljapanek “FreshEst presents: Ministry of Creative Affairs” võitis peaauhinna 2013. aastal ja ka tänavu sai Eesti disainerite loomingut tutvustav näitus „Fashion Now: Estonia“ auhinna parima väljapaneku kategoorias.
 
Foto: Hannah Laycock
Eesti väljapanek valiti parimaks 27 riigi hulgast ning žürii hindas Eesti väljapaneku puhul nii noorte disainerite loomingut kui ka kogu näituse üldist kontseptsiooni ja kunstilist lahendust, mis sulandus suurepäraselt üheks tervikuks. Žürii esinaise, USA Vogue toimetaja ja ühe maailma hinnatuima moeajakirjaniku, Sarah Moweri hinnang Eesti väljapanekule oli: „mindblowing!“

Võit on suur tunnustus Eesti moedisainile ning annab kinnitust sellest, et meie moeloojad on konkurentsivõimelised ja suudavad rahvusvahelises moemaailmas silma paista. Seetõttu on oluline, et jätkaksime sarnastes projektides osalemist ning Eestis disainitud toodete ja teenuste sihipärast tutvustamist maailmas.  

Eesti võidukas väljapanek koosnes sellel aastal Marit Ilisoni mantlikollektsioonist „Magada tahaks“ ja naistekollektsioonist „Teine“, Jo Nurme meeste ja naiste parkadest, Sille Sikmanni meeste käsitöökingadest ning Kärt Põldmanni naiste ja meeste käsitöökingadest. Lisaks nelja noore Eesti disaineri loomingule olid väljapanekul eksponeeritud osa Tanel Veenre kureeritud Eesti moedisaini näitusest KAAMOS, kuhu oli valitud parimad näited 20 Eesti moedisaineri loomingust. Eesti väljapaneku kuraator oli Tanel Veerne ja väljapaneku disaini tegi Hannes Praks Studio.

Foto: Hannah Laycock

Oluline on ära märkida ka see, et Eesti suurepärane saavutus sai teoks paljude osapoolte hea meeskonnatöö tulemusel. Eesti väljapaneku organiseerisid Eesti Disainikeskus ja Eesti Londoni saatkond ning seda toetasid kultuuriministeerium, välisministeerium, Regionaalarengu Fond, Kultuurkapital, Briti Moenõukogu ning Briti Nõukogu.

Fotod Eesti väljapanekust „Fashion Now: Estonia“: http://www.flickr.com/photos/estonianembassyinlondon/sets/72157641001740145/





Eesti ja Internetivabaduse koalitsioon

Piret Urb,
Välisministeeriumi rahvusvaheliste organisatsioonide büroo diplomaat


Lugedes online väljaannet või kasutades e-teenuseid internetis, ei oska me neid seostada inimõiguste ja põhivabadustega, ega mõtle kogu antud teemaga seotud problemaatikale maailmas. Kahjuks pole kõigis riikides internet, rääkimata e-teenustest, nii vaba ja kättesaadav kui Eestis. Kõrvalolev koalitsiooni logo kujutab endast kinniste, täiesti lukus või hoopis avatud akendega maailma, just nii nagu see internetivabaduse seisukohalt päevast päeva toimib.

Hetkel on Eesti Internetivabaduse koalitsiooni eesistujaks, mis tähendab vastutamist koalitsiooni arengu ja igapäevase toimetamise eest. Koordineerime seisukohti, vahetame infot ja teeme ühissõnavõtte.
  
Samuti on koalitsioon huvitatud uute samamoodi mõtlevate liikmete liitumisest. Viimatine liituja oli jaanuari alguses Moldova, kelle üle on meil väga hea meel, sest Moldova on Idapartnerluskoostöö edulugu, kes on palju saavutanud astudes järjekindlaid samme demokraatliku ühiskonna suunas.

Internetivabaduse koalitsioon on oma tegevusega andnud selgelt maailmale märku, et virtuaalne väljendusvabadus on inimõiguste lahutamatu osa ja väljendusvabaduse toetamine internetis on sama oluline kui kõik teised inimõiguste kaitse ning edendamisega seotud tegevused. Nagu ütleb Inimõiguste Nõukogus 2012 a. juuni istungil konsensusega heaks kiidetud internetivabaduse resolutsioon 20/8: „Samad õigused, mis inimestel on avalikus ruumis, peavad olema ka kaitstud virtuaalruumis, seda eriti väljendusvabadus, mis kehtib väljaspool riigipiire sõltumata meediakanali valikust“.

Koalitsioon keskendub ka nende maade blogijate, ajakirjanike ja kodanike toetamisele, kes elavad riikides, kus internetivabadus on piiratud. Eesti toetas Digitaalkaitsjate Fondi käesoleval aastal 50 000 euroga. Samuti on koalitsiooni põhitegevuseks katkematu internetivabaduse teemaline dialoog riigi, kodanikuühiskonna ja erasektori vahel.

Internetivabaduse koalitsiooni eesistujana on Eesti suurim ülesanne sel aastal koalitsiooni 4-nda kõrgetasemelise aastakonverentsi korraldus. Peale FOC loomist Haagis toimusid konverentsid 2012 aastal Nairobis ja 2013 juunis Tunises. 2014 aprillis on Eestil suur au võõrustada Tallinnas koalitsiooni 22 välisministrit ning palju teisi kõrgeid ja väga huvitavaid külalisi.

Internetivabaduse koalitsiooni ja Tallinnas toimuva konverentsi „Vaba ja turvaline internet kõigile“ kohta saab lisaks lugeda konverentsi koduleheküljelt http://www.freedomonline.ee/.

Kaasatud on kõik osapooled - riigid, erasektor ja vabaühendused, kes mängivad võrdselt olulist rolli maailmas ühtse interneti haldamises ja arengus. Konverentsi peamised märksõnad on vaba ehk avatud ja turvaline internet, mis on piisavalt määratletud aga ka samaaegselt lai teema. Avestades kutsutud valdkonna parimaid eksperte, võime kindlad olla et ees seisavad ülipõnevad debatid, mille raames Eesti kui internetiteenuseid igapäevaselt kasutava riigi erivaldkondade esindajad saavad jagada oma kogemusi.

Paljud organisatsioonid ja vabaühendused erinevates riikides ongi oma tegevuses pühendunud just internetivabaduse kaitsele. Üks sellistest on 2011 detsembris Haagis Hollandi välisministri eestvõttel loodud Internetivabaduse koalitsioon (Freedom Online Coalition), mille üheks asutajaliikmeks oli ka Eesti. Igapäevaselt kutsume aja kokkuhoiu mõttes lühendiga FOC. Koalitsiooni eesmärk on seista inimõiguste ja põhivabaduste, sh väljendusvabaduse kaitse ja edendamise eest virtuaalruumis, mis on piiranguteta. Koalitsioon ühendab 22. sarnaselt mõtlevat riiki (Austria, Ghana, Costa Rica, Eesti, Gruusia, Holland, Iirimaa, Keenia, Kanada, Läti, Maldiivid, Mehhiko, Moldova, Mongoolia, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa Soome, Tuneesia, Tšehhi, UK, USA), kes pühendunult töötavad vabaduse säilitamise ja edendamise nimel internetikeskkonnas.

Vabatahtlikud maailmaparandajad valitud

Reigo Ginter,
välisministeeriumi arengukoostöö ja humanitaarabi büroo diplomaat

Eelmisel nädalal said koostöös Arengukoostöö Ümarlauaga välja valitud 2014. aasta GLEN vabatahtlikud. Sel aastal lähetame Eesti vabatahtlikke Kameruni (2 projekti), Keeniasse, Etioopiasse, Malawisse, Birmasse, Aserbaidžaani, Kõrgõzstani, Tadžikistani ja Indiasse. Konkurents oli väga tihe, kümnele kohale oli lausa 97 kandidaati.

Välisministeeriumi toel on GLEN programmi raames vabatahtlikke Eestist lähetatud juba aastast 2004. Programmi populaarsus on aasta aastalt tõusnud ilmselt seoses eelmiste aastate vabatahtlike positiivse kogemusega, mida nad hiljem naastes teavitustegevuste käigus jaganud on. Eelnevate vabatahtlike tegemistega saab ennast kurssi viia: http://www.terveilm.ee/glen-eesti-vabatahtlikud/. Eesti Arengukoostöö Ümarlaua poolt koordineeritava GLEN-i teeb eriliseks süsteem, kus vabatahtlikud lähetatakse tandemina koos mõne teise Euroopa riigi vabatahtlikuga – seega saab vabatahtlik lisaks arengumaa kogemusele lähemalt tuttavaks ka ühe Euroopa noorega.

Lisaks GLEN programmile toetab Välisministeerium sel aastal vabatahtlike lähetamisel veel järgnevaid organisatsioone: MTÜ Mondo (Birma, Ghana, Keenia ja Uganda),  MTÜ Ethical Links (Palestiina), MTÜ Damota (Etioopia), SA Garage48 (Uganda) ja OÜ Eesti Arstid Aitavad Maailma (India).

Välisministeerium soovib kõigile vabatahtlikele edukat lähetust ja jääme ootama head ning huvitavat teavitustegevust Eestisse tagasinaasmisel!


Foto: 2013. aasta GLEN-vabatahtlik Annmari Eespäev Keenias, Shianda külas

Balti ketist Balti koostööni

Jaan Hein,välisministeeriumi Põhja- ja Kesk-Euroopa ning 
regionaalse koostöö büroo nõunik

Teatavasti on aasta 2014 kuulutatud meil Läänemere aastaks. Mida kõike on plaanis teha Eestil sellel nii vastutusrikkal aastal, kirjutas siin blogis juba eelnevalt hea kolleeg suursaadik Raul Mälk. Nüüdseks on ajalooks saanud esimene suur rahvusvaheline kohtumine selle aasta pikas kohtumiste reas.

Foto: valitsuse kommunikatsioonibüroo
03.02.2014 
toimus Tallinnas kolme Balti riigi peaministrite mitteametlik kohtumine, kuhu külalisena oli kutsutud ka Poola Vabariigi peaminister Donald Tusk. 

Ilmselt iseloomustavad Balti riikide omavaheliste suhete headust, sügavust ja konkreetsust ehk kõige paremini arutluse all olnud teemad. Seekord e-ID ja piiriülene digitaalallkirja kasutuselevõtt, Rail Balticu projekt ning energeetika projektid ja lähemalt naabrite lahendused LNG terminalide teemal. 

On hea meel tõdeda, et e- valdkonnas oleme
jõudsalt edasi liikunud ning juba selle aasta lõpul
Foto: valitsuse kommunikatsioonibüroo
toimuval kolme peaministri ametlikul kohtumisel on plaanis allkirjastada digitaalselt esimene ühisdeklaratsioon meie riikide vahel. Sellega on Balti regioon ja koostöö Balti riikide vahel kindlalt näidanud eeskuju kogu ülejäänud Euroopale.

Rail Balticu projekt peab jõudma juba selle aasta lõpuks tervikleppe sõlmimiseni. Loomulikult ei lähe sellise suure projekti tegemine kergelt, kuid õnneks on olemas kõigi osapoolt hea tahe ja kindel soov see projekt ellu viia. See suurepärane ja väga ambitsioonikas projekt hakkab meid tulevikus
Foto: valitsuse kommunikatsioonibüroo
ühendama lähima suurriigiga meie regioonis, Poolaga. Poola kolleegiga arutasidki kolme Balti riigi peaministrid nii seda projekti kui ka teisi päevakajalisi teemasid nagu kriis Ukrainas ja selle võimalikud lahendusteed, kuid ka isikute vaba liikumist Euroopa Liidus ning EL-i ühtset energia- ja kliimapoliitikat. 


Kõigest eeltoodust on näha, kuivõrd mitmepalgeline ja konkreetne on tänapäeval Balti koostöö, mis kõik algas hoopis abstraktsemast ja emotsionaalsemast  Balti ketist, mille moodustamisest tänavu suvel möödub 25 aastat. Ka selle sündmuse tähistamisest käesoleva aastal oli kohtumisel juttu. 
Foto: valitsuse kommunikatsioonibüroo

Läänemere aasta 2014

Raul Mälk,
välisministeeriumi Euroopa ja Atlandiülese koostöö osakond,
Läänemere piirkonna erivolitustega diplomaatiline esindaja

Üks kord paljude aastakümnete jooksul see juhtub ja läks nii, et just 2014 on aasta, mil Eesti on juhtrollis kolme Balti riigi koostöös, 8 osalisega Põhja-Balti koostöös ning 11 liikmesriigiga (+ Euroopa Liidu Komisjon) Läänemeremaade Nõukogus (http://www.cbss.org). Nii otsustasime kõiki neid koostööformaate korraga silmas pidades 2014. aasta kuulutada Läänemere aastaks. 


Foto: http://photos.visitestonia.com

Balti  ja Põhja-Balti rollid läksid lahti 1. jaanuaril ja kestavad aasta lõpuni, Läänemeremaade Nõukogu eesistumine algab Eestil selle aasta juulis ja lõpeb 2015. aasta juunis. Lisaks veel Siseministeeriumi veetav töö VASAB-i (Läänemeremaade ruumilise arengu komitee http://www.vasab.org) ja Keskkonnaministeeriumi veetav HELCOM-i (Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon http://helcom.fi/) valdkondlike koostööformaatide juhtimisel, mõlemad alates juulist. Tagatipuks algas veel Soome lahe aasta 2014, mis on koostööprojekt Soome ja Venemaaga ning kus on vedajaks samuti Keskkonnaministeerium. 

Kõrvuti vahetult eesistumiste üheaegse läbiviimisega annab Läänemere aasta võimaluse Eestis pöörata avalikkuse tähelepanu erinevatele koostöövõimalustele meie regioonis ja tunnetada selle rolli meie arengus. Loodame et see annab impulsse uute projektide esilekerkimiseks partneritega muudes riikides, tuleb ju nentida et eestlaste roll piirkondlikus koostöös ei vasta veel meie vajadustele ning soovidele. Seega pole Läänemere aasta põrmugi vaid midagi ametnikele ministeeriumites ja omavalitsustes. Välisministeeriumis on see kindlasti suur võimalus peamaja kõrval meie saatkondadele piirkonna riikides.

Viimastel kuudel on toimunud ridamisi Euroopa ja Atlandiülese koostöö osakonna 2. büroo korraldatud kokkusaamisi ametkondadega – enamuse tööst teevad ära ju teised. Välisministeeriumil on eelkõige koordineeriv roll, alahindamata seejuures kolme Balti riigi ja kaheksa Põhja-Balti riigi koostöö raames aset leidvaid välis- ja julgeolekupoliitika valdkonna kokkusaamisi, mida aastaga koguneb oma paarkümmend.

Loomulikult on erinevates valdkondades koostöö liikumas oma tempoga ja ulatuses, aga siiski võib nõupidamistel kuuldust kokkuvõtteid tehes märkida, et meie koostöö Läänemere piirkonnas on täna varasemast praktilisem. Mõned head asjad toimuvad ilma suurema kärata – võtame kasvõi politsei-, piirivalve- ja päästeala ettevõtmised.

Eks ikka kipuvad suuremat avalikku tähelepanu saama mured ja raskused ning nende põhjalt on Läänemere piirkondlikku koostööd mõnikord ka kriitilisemalt iseloomustatud kui tegelikkus eeldaks. Tõepoolest, Rail Baltic´u kõneluste vaevad on jõudnud 2014. aastasse, nagu ka mõned teised raskused. Aga Estlink-2 on praktiliselt  valmis ja selle loo kirjutamise ajal pumpab uus kaabel rõõmsalt voolu oma tippvõimsuse lähedal, et see liiguks edasi ka Lätti ja Leetu, nii et eks varsti tuleb ka fanfaaride aeg.

Läänemere aasta 2014 on ehk ka meenutus kõigi Eesti sisemiste arutluste kõrval, et meie majandusliku ja muu edu määrab eelolevatel aastatel paljus koostöö just oma regioonis. Kindlasti peab Aasia ja muude kiireti tugevnevate majanduskeskuste roll meie välismajanduspartnerite seas kasvama, kuid järsku ei muutu siin midagi, eriti kaugusi ja meie väiksust arvestades. Pealegi, head ühendused kaugema maailmaga algavad meile enamasti headest ühendustest Eesti ja ülejäänud Läänemere piirkonna riikide vahel.

Foto: www.ccbs.org /Flickr
Läänemere koostöö pole kaugeltki mitte üksnes riigiasutuste vaheline, selles on osalised nii ettevõtted, haridusasutused, kohalikud omavalitsused, kolmas sektor, teadlased ja kultuuriinimesed jne. 2014. aasta peaks olema aeg, mil kriis on läbi ja mõnigi selle tõttu toppama jäänud asi liikvele läheb. Eestil on oma partneritele, olgu see turist või ettevõtja, muusik või teadlane, pakkuda nii mõndagi uut. Samas oleme eesistujana loomulikult partnerite ühiste huvide teenistuses.

Välisministeeriumi kodulehel on nüüd avatud vastav omaette koduleht, kus kõigi eesistumiste materjalid saadaval: http://bsy.vm.ee/

Erinevaid eesistumisi ühendab visuaalne Läänemere aasta 2014 kujundus. Läänemeremaade Nõukogu eripära tõttu hakkab selle eesistumist saatma täiendav logo.

Läänemere aastast loete kindlasti eelolevatel kuudel ka siit blogist veel.


Taustaks:

- Põhja- ja Baltimaade NB8 koostöö on alates 1992. aastast toonud kokku viis Põhjamaad ja kolm Baltimaad, et arutada nii regionaalsetel kui rahvusvahelistel teemadel. Aastate jooksul on välja kujunenud suur hulk regulaarseid ametkondlikke ja kõrgetasemelisi kohtumisi kõikvõimalikes valdkondades. Viimati juhtis Eesti NB8 koostööd 2008. aastal.

- Eesti, Läti ja Leedu valitsused ning parlamendid teevad omavahel tihedat koostööd. Valitsustevaheline koostöövorm on Balti Ministrite Nõukogu ja parlamentaarne koostöö toimub läbi Balti Assamblee. Viimastel aastatel on koostöö kõige olulisemad teemad olnud välis- ja julgeolekupoliitika, kaitsekoostöö, energia ning transport. Koostöö majanduse vallas on muutunud ühistele huvidele rajatud projektide põhisemaks. Eelmisel aastal oli Balti koostöö eesistuja Läti.

- Läänemeremaade Nõukogu (Council of the Baltic Sea States, CBSS) loodi 1992. aastal ning eesmärk on tugevdada ja tihendada vastastikust koostööd Läänemere riikide vahel. Läänemeremaade Nõukogu töös osalevad Eesti, Läti, Leedu, Soome, Rootsi, Norra, Taani, Island, Saksamaa, Poola, Venemaa ja Euroopa Komisjon. Eesti eesistumine algab 1. juulil 2014 ja kestab 30. juunini 2015. Hetkel juhib Nõukogu tööd Soome. Pärast Eestit on eesistuja Poola.



Läti harjub uue eurorahaga

Mati Vaarmann, Eesti suursaadik Riias

http://www.eiro.lv
Uus aasta 2014 tõi lätlastele kaasa suure muudatuse. Loobuti 22 aastat kasutusel olnud Läti latist ja võeti kasutusele euro. Loomulikult ei tulnud muudatus ülepea, vaid selleks valmistuti pikalt ja hoolikalt.

Kuigi põhimõtteline otsus üleminekuks euroga tehti juba Läti liitumisel Euroopa Liiduga 2004. aastal, kiirendas seda protsessi hiljutine majanduskriis. Riigi rahandusolukorra  parandamiseks tehtud kardinaalsed ja mitmeti sunnitud  abinõud viisid selle seisundisse, kus oldi  valmis täitma eurotsooniga liitumiseks vajalikke Maastrichti kriteeriume juba aastal 2012. 

2013. aastal Euroopa Liidu erinevate institutsioonide poolt vastu võetud otsused avasid Lätile lõplikult ukse liitumiseks. Paralleelselt käivitati tehnilised ettevalmistused, mille puhul oli silmapaistev Eesti Panga abistav roll. Üldsuse tähelepanu pälvis kõige rohkem Läti euromüntide kujundus. Tõepoolest, need said ilusad.

Selle eduloo kõrval ei saa vaikides mööda minna üldsuse toetuse vähesusest eurole üleminekul. Terve 2013. aasta jooksul näitasid avaliku arvamuse uurimused stabiilselt pilti, mille kohaselt elanikest 25% pooldas eurole üleminekut, pooled oli selle vastu ja 25% inimestest polnud seisukohta. Kõrvuti nostalgiliste tunnetega omaseks ja armsaks saanud lati vastu tekitasid inimestes ebakindlust ärevad teated üldise majandusolukorra kohta eurotsoonis ja kartust võimalik hindade kasv.

Hinnatõusu puhul osundati juba Eestis toimunule. Ka allkirjutanul tuli korduvalt anda sellel teemal Läti meediale intervjuusid või vastata turul, juuksuri juures, kohvikus jne tavaliste lätlaste uudishimulikele küsimustele, kui nad avastasid, et nende  vestluspartner on pärit Eestist. Tuleb paraku tunnistada, et makromajanduslikult vajalike sammude selgitamine ei ole mikromajanduse tasandil mitte alati lihtne.

Teisalt on selge, et iga uuendusärevus ja sellega algselt kaasnevad sekeldused mööduvad. Nii kirjutasidki mitmed Läti lehed kõigest nädalapäevad hiljem, 8. jaanuaril, et lätlased hakkavad juba eurodega harjuma.

Omalt poolt tahan soovida, et eurole üleminek toetab Läti majandusarengut, mis oli eelmisel aastal Euroopa Liidu  kiireim ja mida saatis kadestamisväärselt madal inflatsioon. Eesti on huvitatud naaberrahva heast majanduslikust käekäigust ja meie toetust sellele soovile  olid sümboolselt demonstreerimas uusaastaööl Riias lätikeelse tervituskõnega esinenud peaminister Andrus Ansip ja 2. jaanuaril Põhja-Läti väikelinnas Rujenas eurode eest kohalikku jäätist ostmas käinud president Toomas Hendrik Ilves.





            

Euroopa Liidu eesistuja on sel poolaastal Kreeka

Margus Rava, Eesti suursaadik Ateenas

1. jaanuaril sai  Euroopa Liidu, täpsemini küll Euroopa Liidu Ministrite Nõukogu eesistujaks Kreeka. Seda juba viiendat korda. 8. jaanuaril toimusid selle puhul Ateenas ka asjakohased ametlikud ja pidulikud üritused. Pärastlõunal pidasid ühisistungit Euroopa Komisjoni volinikud ja Kreeka valitsus ning
Foto: http://gr2014.eu/photo-gallery
õhtul oli Ateena suurimas ja parimas kontserdisaalis tseremoonia kõnede ja muusikaga.

Kreeka eesistumine on riigi jaoks sattunud keerulisele ajale. Eelarve- ja majanduskriisi lahendamisel on jõutud küll esimeste positiivsete tulemusteni, milleks on eelarveülejääk (kui riigi laenumakseid mitte arvestada). Samas on suur hulk muid majandusnäitajaid (tööpuudus, riigivõla tase, jt) siiski väga kriitilised ja elanikkonna jaoks ei tähenda üks või kaks positiivset uudist praktilises, sissetulekute või toimetuleku mõttes õieti midagi. Tunneli lõpus on küll valgus, aga me ei tea, kui pikk see tunnel on, ütles üks Kreeka ettevõtja mulle hiljuti.

Foto: http://gr2014.eu/photo-gallery
Kõik see kajastus ka kõnedes, mida eile enne kontserti pidasid Kreeka ja Euroopa juhid. Jah, Kreeka on raskustes. Jah, eesistumine on sisuliselt lühem kui tavaliselt seoses mais toimuvate Euroopa Parlamendi valimistega. Aga - nagu ütles Kreeka peaminister Antonis Samaras, on Kreeka vaatamata kõigele siiski piisavalt uhke, heas mõttes jäärapäine ja valmis võtma vastutust ajamaks Euroopa ühist asja. Vastutus oli mõiste, mis eilsetes kõnedes kõlas korduvalt, ka seoses sellega, mida Kreeka valitsus on teinud ja teeb ka edaspidi majanduskriisi ületamiseks.

Veel üks sõnum kõlas korduvalt – Läti. Naabrid kasutavad teist nädalat eurot, see on Euroopa Komisjoni presidendi Barroso eilse sõnumi kohaselt kinnitus sellele, et kriisi tõttu ja kriisi ajal läbi viidud majandus- ja eelarvereformid tasuvad ennast ära. Samuti on Läti kinnitus sellele, et eurotsooni lagunemine, millest just Kreeka tõttu mõne aasta eest palju räägiti, ei ole tänu kõikide liikmesriikide pingutustele tõeks saanud.

Mis on siis see ühine Euroopa asi, mida Kreeka järgmise poolaasta jooksul ajab? Välisminister Venizelos toonitas eile nelja teemat:
- Majanduskasvu ja tööhõive osas on suurima tähelepanu all noorte võimalused töö leidmiseks.
- Euroopa Liidu majandusvalitsemise järgmine oluline samm, mis on vaja lõpule viia on pangandusliidu funktsioneerimine, muuhulgas selleks et tagada õiglasel ja ühtlasel moel isikute hoiustamine ja ettevõtetele finantseerimisvõimalused.
- Illegaalne immigratsioon Euroopa välispiiridel vajab kiireid ja häid lahendusi.
- Kreeka mereriigina soovib läheneda merendusele moel, et vastastikku oleksid arvesse võetud nii majanduslikud, energia-alased, keskkonnaalased, õiguslikud aspektid. Merendusalaseks on disainitud ka kreeklaste eesistumise logo.

Kõik need on ka teemad, mis Eestis päevakorral, sest oleme meiegi Euroopa piiril olev mereriik, kus tugevat pangandust peetakse oluliseks ja kus paraku keskmisest suurem noorte tööpuudus.

Euroopa on oma nime saanud ühelt Kreeka mütoloogia tegelaselt. Üldsegi mitte mütoloogiline on aga asjaolu, et tänapäevane demokraatia on välja kasvanud antiiksetest Kreeka linnriikidest. Need kaks tõdemust annavad kreeklastele palju tuge praegustel majanduslikult keerulistel aegadel ja kindlasti ka nende eesistumise ajal. 
Suur osa eilse kontserdi paladest olid nukra ja igatseva alatooniga. Viimane lugu aga oli optimistlik ja tulevikkuvaatav.
Üht versiooni sellest lõpuloost, Mikis Theodorakise laulu (Giorgos Seferise sõnadele) Ligo Akoma saab näha siit: http://www.youtube.com/watch?v=Q0rwZauxd_4
Laulusõnade tähenduse kohta saab aimu siit:


Eesti alustas Wassenaari kokkuleppe organisatsiooni eesistujana

Riho Kruuv, 
välisministeeriumi julgeolekupoliitika ja relvastuskontrolli büroo nõunik

2014. aasta algusest võttis Eesti üle plenaaristungi eesistuja ülesanded tavarelvastuse ekspordikontrolliga tegelevas Wassenaari kokkuleppe organisatsioonis (WA). WA peamine eesmärk on piirata tavarelvastuse ning sellega seotud kahesuguse kasutusega kaupade ja tehnoloogiate levikut riikidesse ja isikutele viisil, mis võib ohustada piirkondlikku või rahvusvahelist julgeolekut ja turvalisust. Hetkel kuulub WA-sse 41 riiki.
Foto: Riho Kruuv

WA igapäevast tegevust haldab Viinis asuv WA sekretariaat. Eesti eesistumisaastal veab tihedas koostöös sekretariaadiga WA jooksvat tööd,  nii kohtumiste sisulist poolt kui kohtumiste vahelisi protsesse Eesti Vabariigi Suursaatkond Viinis. WA  aasta tähtsaimat otsustusorganit - detsembris toimuvat organisatsiooni plenaaristungit Hofburgis - juhatab EV suursaadik Viinis Eve-Külli Kala. Ühiselt sekretariaadi juhiga on EV suursaadiku juhatada ka laiemale koostööle suunatud teavitusvisiidid kolmandatesse riikidesse. Sihtriikide kaardistamise osas käivad intensiivsed läbirääkimised.

Plenaaristungi eesistujariigil ei ole oma spetsiifilist agendat, tavapäraselt võtab ta teravdatud tähelepanu alla WA’le hetkel olulised teemad. Eesti juhtimise all on selleks WA laienemine ja sellega seotud strateegilised ning praktilised küsimused, samuti uute tehnoloogiate nagu kübervahendid, pilvandmetöötlus ja interneti kontrollsüsteemide ekspordiga seonduvad küsimused. Eelmisel aastal tõi Wassenaari tegevusse dünaamikat relvakaubanduslepingu sõlmimine (ATT – Arms Trade Treaty), eesistujana tuleb Eestil sügavamalt tegeleda ATT jõustamisele ja rakendamisele kaasa aitamisega ning leppe jõustumisest tulenevate mõjudega WA tegevusele.  

Wassenaari kokkuleppe organisatsiooni kohta saab pikemalt lugeda organisatsiooni koduleheküljelt www.wassenaar.org